e-ITSPEA 2023 kevad

E-õpe kui infotehnoloogiliste vahendite abil või kaudu õppimine ei ole ammu enam midagi uut või enneolematut, ei Eestis ega ka maailmas tervikuna. E-õpe ei ole sugugi mitte vaid alternatiiv IT-vahendeid kasutamata õppimisele, vaid sageli just täiendab teisi õppevorme. Õppematerjale on Internetti tekkinud kiirelt kasvavas mahus alates personaalarvutite laiema leviku algusest 1990 aastatest peale.  E-õpet on…

Tehnoloogia on kõigest tööriist, mida saab kasutada inimkonna eesmärkide ja vajaduste täitmiseks. Seega, minu meelest, ei ole tehnoloogia iseenesest eetiline või ebaeetiline. Tehnoloogia kasutamine on see, mis võib olla eetiline või ebaeetiline sõltuvalt kontekstist, eesmärkidest ja tagajärgedest. Esimese näitena tuleb meelde vist üks kõige lihtsamini mõistetav näide – tuumatehnoloogia, mis võib olla äärmiselt kasulik –…

Eesti IT-inimeste lugusid Hooandja abiga on Andres Kütt välja andnud raamatu, millesse on kogunud ning toimetanud alates 2018 detsembrist alguse saanud Memcpy podcasti [1] episoodid, mida tänseks on kokku ca 30. Tegemist on kaheksakümnendate ja üheksakümnendate Eesti IT-skeenes tegutsenud ja nüüdseks juba suures osas legendideks muutunud inimeste mälestustega tolleaegsest IT-elust. Andres Kütt ise on kirjutanud…

Tänapäeval on internetipoodlemine muutunud nii tavapäraseks, et me ei mõtle väga pikalt enne iga ostu. Meile meeldib mugavus, mida veebist ostmine pakub – võimalus osta asju otse oma diivanilt. Viimasel ajal aga on petturid leidnud jälle uue mooduse, kuidas seda meie vastu kasutada. Sotsiaalmeedias on levima hakanud postitused, kus teatatakse oma äri sulgemisest – põhjuseks…

IT-tugilahendused erivajadustega inimestele ei ole lihtsalt tehnoloogilised lahendused, kuigi needki peaksid olema eeskätt inimkesksed. Puuetega inimestele mõeldud abivahendid võivad olla ainsaks võimaluseks maailmaga suhelda (Stephen Hawking, Uku Kuut), kuid ka vähemate liikumis- või muude piirangutega inimeste jaoks võib olla ekraaniluger või kõne tekstiks muutvad rakendus ainuke viis tööturul osalemiseks või eneseväljenduse vahendiks. Ka riiklikus plaanis…

Kõigepealt toon siin ära need Nielseni poolt sõnastatud kasutatavuse viis (+1) peamist komponenti: POSiTiiVNE – praamid.ee Saaremaale ja Hiiumaale sõitmiseks laevapiletite müügiga tegelev veebis https://praamid.ee on nii õpitavuse, tõhususe, meeldejäävuse kui ka rahulolu kriteeriumites minu meelest päris kõrgeid punkte vääriv. Pärast viimast rebranding‘ut oli küll lehe peamine funktsionaalsus (reisi valimine) below the fold, kuid see…

Arendusmudel – e-residentsuse taotluste esitamise ning menetlemise infosüsteem E-residentsust on nimetatud esimeseks Eesti riiklikuks startupiks. [1][2] 2014 aastal käima lükatud projekti esimene etapp läbiti tõepoolest startupilikku arendusmudelit kasutades, edasi jätkus töö SMITis (suurimas riiklikus IT-majas) jätkates agiilseid arendusmudeleid kasutades. Koostöö SMITi, Politsei- ja Piirivalveameti ning EASi vahel (kui viimane on sisuliselt e-residentsuse projekti eestvedaja rollis,…

Loe läbi Eben Mogleni 1999. aasta artikkel Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright ja kirjuta ajaveebi selle kohta arvustus. Kui palju autori hinnangutest on 20 aastaga täppi läinud (autoriõigus iseenesest ei ole kuhugi kadunud)? Eben Moglen kirjutab oma 1999. aasta artiklis ‘Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright’, et vaba tarkvara, eriti…

9. nädala teemas toodud kuus juhirolli[1]: Kristel Kruustük Kristel on alustanud hotelli toateenindajana ja jõudnud praeguseks Testlio asutaja ning juhina Eesti noorima naismiljonäri staatusesse.[2] Tema sagedased postitused LinkedIn’is või Instagram’is jätavad vahetu ja sümpaatse mulje pealehakkajast ja sihikindlast tüdrukust, kes on enda eest seistes läbi löönud ja Testlio vägagi edukalt rahvusvahelisele turule viinud. Kindlasti on…

Kõrgkooli bakalaurusediplom näitab kui mitte just enamat, siis vähemalt tahtejõudu ja järjekindlust eesmärgiks seatu kolme (või enama) aastaga lõpuni viia. Samas tuleb kõrgkoolist väga ebaühtlase tasemega lõpetajaid, seega üksi diplom tegelikult inimese võimete ja oskuste kohta väga palju ei ütle. Lisaks on IT-erialadel aastakümnete jooksul ülikoolid väljastanud diplomeid ka võrdlemisi teoreetiliste teadmiste eest, praktilisi oskusi…

Millised on iga litsentsi eelised ja puudused? Millistes oludes võiks millist litsentsi eelistada? Nullhind Lubatud levitada Piiramatu kasutus Avatud lähtekood Litsentsi ei saa kitsendada Litsents laieneb kõigile tuletistele Ärivara ei ei ei ei ei ei BSD jah jah jah jah ei ei GPL jah jah jah jah jah jah E-ITSPEA kursuse materjalides toodud tabel kärbituna…

Millist WIPO intellektuaalomandimudeli komponenti (patent, autoriõigus, litsents…) pead käesoleval ajal kõige paremini toimivaks ja millist tuleks (põhjalikumalt) muuta? Kogu tants ja trall intellektuaalomandi ümber taandub konkurentsivõime ning seeläbi ka äriedu saavutamisele. Kõlvatu konkurentsi takistamiseks on inimkond välja mõelnud tohutu rägastiku patentidest, litsentsidest, kaubamärkidest, autoriõigustest… Tavainimesel või väikesematel ettevõtetel on peaaegu võimatu kogu selles süsteemis täielikult…

1994. aastal avaldatud raamatus ‘Netiquette’ [1] sõnastab Virgina Shea veebis hea käitumise kokkuleppelised reeglid. Toon siin need kümme veebikäitumise põhireeglit ära eestikeelsena (huvitav, kelle tõlge?)[2]: Sama tähtis kui 1990-ndatel või isegi tähtsam kui enne, uute aspektide lisandumise tõttu, on minu meelest kahtlemata just esimene punkt – ole inimene!Kuigi 90ndate internet oli nii leviku kui ka…

Uuri Eesti infoühiskonna arengukava 2030 ja kirjuta sellele lühike SWOT-analüüs (tugevused, nõrkused, võimalused, ohud). TUGEVUSEDEesti riigil on tugevad alustalad, millel saab põhineda hästi toimiv digiriik – ID-kaart, X-tee, e-valimine.Eesti kodanikel on juba arvestatava ajalooga kogemused ja harjumus suhelda riigiga digitaalseid kanaleid pidi. VÕiMALUSEDLihtne on liita asutusi ja ettevõtteid juba toimiva süsteemiga, andmevahetus erinevate osapoolte vahel on turvaline…

Analüüsi ajaveebiartiklis kaht traditsioonilise meedia kanalit või väljaannet, millel on ka uue meedia väljund (portaal, blogi, FB vmm sotsiaalmeediakonto…): Statistikaamet – hästitoimivad sotsiaalmeediakanalid Üleeile, 1. märtsil oli Statistikaameti 102 sünnipäev, ja see ei jäänud märkamatuks ka sotsiaalmeedia kanalites[1]. Alates 1922. aastast on Eesti Statistikaamet, algselt Riigi Statistika Keskbüroo, välja andnud kuukirja ‘Eesti Statistika’. Teise Maailmasõja…

Tõeline revolutsioon IT-maastikul? Personaalarvutid. Internet ja eriti püsiühendus kodudesse. Internetivõimekusega mobiiltelefonid. Eriti just viimased. Kas enne personaalarvuteid oli üldse IT-“maastikku”? Olid üksikud väikesed saarekesed, IT-maastiku alged… Ja loomulikult kõik sõltub ka ajaskaalast, mida arvesse võtame. Kõik need kolm väljatoodut ei ole küll sellel sajandil sündinute jaoks mingi läbimurre, sest – isiklikud arvutid on ju terve…