- Kirjelda ajaveebiartiklis kolme põnevat IT-lahendust:
- üks, mis tekitas tõelise revolutsiooni IT-maastikul
- üks, mis oli niivõrd enda ajast ees, et põrus põhjalikult läbi
- üks, mis oli piisavalt totter, et küsida “Mis selle looja peas küll toimus?”
Tõeline revolutsioon IT-maastikul?
Personaalarvutid. Internet ja eriti püsiühendus kodudesse. Internetivõimekusega mobiiltelefonid. Eriti just viimased.
Kas enne personaalarvuteid oli üldse IT-“maastikku”? Olid üksikud väikesed saarekesed, IT-maastiku alged… Ja loomulikult kõik sõltub ka ajaskaalast, mida arvesse võtame. Kõik need kolm väljatoodut ei ole küll sellel sajandil sündinute jaoks mingi läbimurre, sest – isiklikud arvutid on ju terve nende elu olemas olnud. Minu kokkupuude IT-maastikuga aga ulatub tädipoja Commodore 64-st, millega sai televiisori ekraanile BASIC’us kirjutatud programmi abil rõngaid kuvada, lausa linttelegraafini oma esimeses töökohas või ka viie ning veerand-tolliste flopide pealt käivitatavate arvutiteni pärast keskkooli esmakordselt Tallinna Polütehnilises Instituudis õppima asudes. Lisaks mälestused ajast, mil ema Küberneetika instituudis Pirita teel laborandina perfokaartidega töötas.
Muidugi on tõeliseid revolutsioone (või vähemalt olulisi pöördepunkte) üksjagu olnud ajaloo jooksul, kuid need kolm on reaalselt mõjutanud väga-väga suuri hulki inimesi… kuidas nüüd öeldagi… personaalselt. Elektronlambid, arvutihiire leiutamine jt sündmused on loomulikult olnud epohhiloovad, kuid siiski mitte nii otseselt ja laialdaselt omal ajal lõpptarbijat mõjutanud nagu täna seda teeb taskusse pistetav internet.
Kui juba personaalarvutid (koos internetiga) lõid lugematul määral uusi töökohti, õppimismeetodeid, muutsid inimestevahelist suhtlusviisi ning ajakasutust, siis 24/7 internetis püsivate võrdlemisi odavate mobiilide turuletulekuga on internetiajastu ja enamus sellega seonduvaid elumuutuseid kättesaadavad nii suurele osale maailma elanikkonnast, et teist sellist muutust ma tegelikult tuua ei oskagi. Isiklik kogemus Mumbais peatudes – Indias ei ole mitte tavatu, et ka kodututel on mobiil, internet ning Facebook’i konto…
Põhjalikult põruja, kes oli liialt ajast ees
Glasstron Personal LCD Monitor oli Sony poolt 1996. aastal Jaapani turule toodud peaskantav seadeldis, mille kohta lubati, et pakub 52-tollise ekraani kahe meetri kauguselt vaatamise kogemust. Viie mudeli ning kahe aasta pärast oli turult kadunud. Kõrge hind ning vähene funktsionaalsus, ning loomulikult oma ajast kõvasti ees olemine said saatuslikuks. Ja Glasstron’i võib siiski lugeda praeguste VR peakomplektide eelkäijaks.
Piisavalt totter, et küsida “Mis selle looja peas küll toimus?”
Arvutihiirt teavad kõik, aga seda, et lausa patendiga kaitstult toodi turule ka arvutikass? Jep, :CueCat! Seade oligi väliselt mingil määral sarnane arvutihiirele, kuid eesmärk oli natuke teine.
2000. aastal said paljud ajakirjade tellijad USAs ajakirjaga kaasa seadme, mis pidi võimaldama arvutikasutajal skaneerida kaupde triipkoode ajakirjadest, reklaamlehtedelt või ka otse kauba pealt ning nii jõuda vastavat kaupa reklaamiva veebileheni. :CueCat’i looja kaasas võrdlemisi suure summa – ligi 200 miljonit dollarit – ning kaasa lõi mitmeidki ajakirju (nt Forbes, Wired), ajalehti jt
Seadmega kaasa tulnud tarkvara paigaldamine ning kasutajaks registreerimine võttis umbes tunni, registreerimisel küsiti nime, vanust, e-posti aadressi, täita tuli pikk ankeet hobidest ja harjumustest kuni haridustasemeni. Veebilehitsejasse lisati ka püsivalt kuvatav reklaamidega tegumiriba, mis kogus personaliseeritud andmeid veebis surfamise kohta.
Võibolla aastal 2000 oli selline tegevus veel küllaltki innovaatiline, kuid isegi sel ajal oli selge, et tegemist oli privaatsuse rikkumisega. AGA… kui järgi mõelda, oli :CueCat’i kasutuslugu sarnane praegu küllaltki laialt kasutatavale QR koodile ja võibolla peaks :CueCat minema hoopis eelmise punkti alla…
Igal juhul 2001. aastal lõpetas :CueCat’i tootja Digital Convergence enamuse töötajate vallandamisega, investorid kaotasid oma raha, patendi hoidja muutis oma nime ära ning 2006. aastal jõudis :CueCat ka ajakirja PC World “The 25 Worst Tech Products of All Time” nimekirja.
Kasutatud kirjandus:
https://paleofuture.com/blog/2014/6/5/remember-sonys-glasstron-from-the-1990s
https://www.sony.com/en/SonyInfo/IR/library/ar/ar_sony_1997.pdf
https://image-ppubs.uspto.gov/dirsearch-public/print/downloadPdf/6708208
https://www.zdnet.com/article/cuecat-and-corporate-cluelessness/
https://www.zdnet.com/article/cuecat-and-corporate-cluelessness/