- Kirjuta kahest V. Shea netiketikäsust:
- üks, mida pead sama tähtsaks kui 1990-ndatel (või isegi tähtsamaks kui enne, uute aspektide lisandumise tõttu)
- üks, mida hindad tähtsuse (täiesti või suurelt osalt) kaotanuks
1994. aastal avaldatud raamatus ‘Netiquette’ [1] sõnastab Virgina Shea veebis hea käitumise kokkuleppelised reeglid. Toon siin need kümme veebikäitumise põhireeglit ära eestikeelsena (huvitav, kelle tõlge?)[2]:
- Ole inimene (Remember the human).
- Käitu sama malli järgi nagu igapäevaelus (Adhere to the same standards of behavior online that you follow in real life).
- Tea, kus sa oled (Know where you are in cyberspace).
- Austa teiste inimeste aega ja võrguühendust (Respect other people’s time and bandwidth).
- Näe võrgus hea välja (Make yourself look good online).
- Jaga oma teadmisi (Share expert knowledge).
- Aita piirata sõimusõdu (Help keep flame wars under control).
- Austa teiste inimeste privaatsust (Respect other people’s privacy).
- Ära kuritarvita oma võimu (Don’t abuse your power).
- Andesta teistele nende eksimused (Be forgiving of other people’s mistakes).
Sama tähtis kui 1990-ndatel või isegi tähtsam kui enne, uute aspektide lisandumise tõttu, on minu meelest kahtlemata just esimene punkt – ole inimene!
Kuigi 90ndate internet oli nii leviku kui ka sisu ja võimaluste poolest oluliselt kasinam, ja mingis mõttes on mõned netiketi kümnest põhireeglist muutunud võibolla aja jooksul vähem kriitiliseks, siis see punkt paneb aluse kogu netipõhisele (ja loomulikult ka IRL) suhtlusele. Võrgus suheldes on muidugi palju lihtsam kaotada inimlikkuse mõõdet, reageerides kõigele ja kõigile hetke-emotsiooni pinnalt, mõtlemata, et esiteks netis välja öeldu (loe: kirjutatu), jääb must-valgena maha pikaks ajaks, teiseks puudub vastaspoolel võimalus lisaks sõnadele tajuda kõike muud näost-näkku suhtlemise juurde käivat – hääletooni, miimikat, kehakeelt… Mõtlematult või lausa pahatahtlikult välja öeldud sõnad võivad olla märkimisväärselt suurema hävitava jõuga kui ütleja ette kujutadagi suudab. Ei ole oluline, milliseid seisukohti sa kaitsed või kui õigus sul parajasti on – kui sa käitud jõhkralt või labaselt, solvavalt või halvustavalt, siis kasu asemel teed sa kahju nii endale kui ka teistele.
Kui 90ndatel netisuhtluses kirjapandu jõudis võrdlemisi kitsa lugejaskonnani, siis tänapäeval interneti levikut ja otsimootorite võimekust arvestades on veebist tegutsemise jäljed palju suurema avalikkuse jaoks leitavad võrdlemisi väikese vaevaga ning oma eksimuste jälgi peita või hävitada on päris keeruline.
Kui veidi rohkem järgi mõelda, siis mulle tundub, et Virginia Shea toodud kümnest punktist pole midagi täiesti või suurelt osalt tähtsuse kaotanud. Kui üldse midagi välja tuua, siis ehk viies punkt – näe võrgus hea välja. Virginia on siia punkti alla koondanud nii õigekirja, jutu selguse ja faktipõhisuse, mitte-solvava sõnavara kui ka vandumise-ropendamise. Nendest aspektides esimese – korrektse kirjakeele kasutamise osas on mul tunne, et kuigi ühiskond on muutunud viimaste aastakümnetega aina enam polariseerunuks ja inimesed vastanduvad üksteisele väga kergesti ja kohati ka võrdlemisi jaburatel teemadel, siis õigekirja osas on teatud mööndused tehtud. Viimasel ajal saadakse päris hästi aru, et ühest küljest on suhtlejate hulgas väga palju neid, kellele kasutatav keel ei pruugi olla emakeel, teisest küljest on ka neid vägagi arukaid ja lugupeetud inimesi, kes on täiesti avalikult ja varjamata teada andnud, et nad on näiteks düsgraafikud või hoopis ATH diagnoosiga, ja neil ongi kas väga raske või lausa võimatu head kirjakvaliteeti saavutada.
Allikad:
[1] http://www.albion.com/catNetiquette.html
[2] https://wiki.itcollege.ee/index.php/E-ITSPEA_5:_Tarzan_suurlinnas:_v%C3%B5rgusuhtluse_erip%C3%A4radest