Millist WIPO intellektuaalomandimudeli komponenti (patent, autoriõigus, litsents…) pead käesoleval ajal kõige paremini toimivaks ja millist tuleks (põhjalikumalt) muuta?
Kogu tants ja trall intellektuaalomandi ümber taandub konkurentsivõime ning seeläbi ka äriedu saavutamisele. Kõlvatu konkurentsi takistamiseks on inimkond välja mõelnud tohutu rägastiku patentidest, litsentsidest, kaubamärkidest, autoriõigustest… Tavainimesel või väikesematel ettevõtetel on peaaegu võimatu kogu selles süsteemis täielikult orienteeruda, oma õiguste kaitseks kasutatakse patendi- või advokaadibüroode abi, erinevad menetlused võivad võtta aastaid, vaidluste puhul kestavad kohtulahingud vahel lõputult.
Samas on intellektuaalse omandi kaitse sageli ülioluline – kuna selles peitub nii mõnegi ettevõtte puhul tema peamine väärtus.
Ärisaladus on vist aegade algusest peale olnud ning ka jääb kõige kindlamini toimivaks mehanismiks, selle üle on kontroll ettevõttel endal kõige suurem – mida teised ei tea, seda ei saa nad ka kasutada. Samas on muidugi ärisaladus mõneti ka kõige haavatavam – saladus on nii kaua saladus kuni ta seda enam ei ole… Ehk ärisaladust on väga lihtne kaotada kui tegemist on kas oskamatusega ärisaladust efektiivselt kaitsta, pahatahtliku reetmise või hoopis spionaažiga.
Autoriõiguste teema aga tänapäeval on väga huvitavas olukorras – kellele kuulub autorlus tehisintellekti poolt loodud teoste puhul?