Loe läbi Eben Mogleni 1999. aasta artikkel Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright ja kirjuta ajaveebi selle kohta arvustus. Kui palju autori hinnangutest on 20 aastaga täppi läinud (autoriõigus iseenesest ei ole kuhugi kadunud)?
Eben Moglen kirjutab oma 1999. aasta artiklis ‘Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright’, et vaba tarkvara, eriti GNU GPL levik, kujutab endast põhimõttelist muutust selles, kuidas me intellektuaalomandit mõistame. Mogleni sõnul loob GPL sisuliselt uue õigusliku paradigma, kus tarkvara enam ei allu traditsioonilisele autoriõiguse seadusele. Selle asemel võimaldab GPL tasuta levitamist ja muutmist, luues “anarhistliku” süsteemi, mis ühelt poolt soodustab koostööd ja uuenduslikkust, aga teiselt poolt on sellel uuel paradigmal autoriõigust ja intellektuaalomandit mõjutavad kaugeleulatuvad tagajärjed. Ta väidab, et vaba tarkvara liikumine lõpuks muudab traditsioonilise autoriõiguse mõttetuks, mis viib selleni, et kõik loomingulised teosed on vabalt kättesaadavad ja muudetavad. Nojah, tarbijatele oleks see ju päris tore, loojatele aga mitte just ehk nii roosiline väljavaade.
Moglen kirjeldab, kuidas enne 80ndaid oli riistvara hind nii kõrge, et riistvara tootjal (IMB’il) oli kasulik riistvaraga kaasas käivat tarkvara levitada eraldi tasu nõudmata – tarkvara parandused jõudsid kasutajatelt IBMini, ning aina parem tarkvara aitas seda ülikallist riistvara müüa. Kuni kätte jõudsid 80ndad ning turule jõudsid ‘odavad’ PC-d. Olukord muutus kardinaalselt – riistvara muutus paljudele kättesaadavaks ning tarkvara muutus tasuliseks ning suletud lähtekoodiga tooteks. Tarkvara tootjal (Microsoft’il) puudus huvi kaasata laiemat ringi arendajaid oma toote parendamisse ja uute funktsionaalsuste väljatöötamisse. Selle tagajärjel tarkvara kvaliteet langes, kuid sellele vaatamata omandas MS turumonopoli staatuse. Selleks, et jätkuvalt kasumit teenida, oli vaja kõik väliste arendajate katsed MS tarkvara muuta või parendada kas autoriõiguse seaduste alusel ära keelata või väikesemad tegijad lihtsalt ära osta. Kuigi oma toodete arendamiseks ei jätkunud tegelikult piisavalt resursse, külvati suuremad konkurendid üle kohtuasjade, laimu ja hirmutamisega, et kliente enda juures hoida. Mis lõppkokkuvõttes oli endale jalga tulistamine. Ja tegelikult sillutati sellega teed just vabavara suuremale levikule. Looduses peab valitsema tasakaal!
Tahaks Mogleni eeskujul öelda, et Internet saigi monopolistliku Microsofti kirstunaelaks, aga ei, kahjuks või õnneks on nad siiski endiselt veel turul.
Tõepoolest – Mogleni ennustus, et vabavara saab suurema kaalu, on realiseerunud, kuid mitte sel määral, nagu ta arvas. Copyright on arvestatavalt toimiv ka tänapäeval, kuid samal ajal on paralleelselt kasutusel ka vabavarana leviv intellektuaalne omand. Vabavara levikule aitas Mobleni sõnul määratult kaasa Stallmann. Projekt GNU ja 1985ndal asutatud Free Software Foundation panid aluse uutele litsentsitüüpidele, mis olid mõeldud tasuta või osaliselt tasuta tarkvara edendamiseks. Linus Torvaldi Linux tõestas, et kogukonnaga on võimalik tasuta ja hea kvaliteediga tarkvara toota. PERLile, Apache’ile ja Sambale on viimase 20 aasta jooksul lisandunud PHP, nginx ja muud vabavaralised tarkvarad, mille kvaliteet on kõrge just tänu suurearvulisele arendajate kogukonnale. Vabavara tähendus on laienenud ka muusikale, ajakirjandusele. Ja samuti nagu tarkvaraga, on ka nendega toimunud teataval määral pendeldus/tasakaalu leidmine. Kui vahepeal sai aina populaarsemaks muusika piramine või näiteks ajalehed kolisid paberilt internetti ning olid tasuta kättesaadavad, siis tänasel päeval on vist vähe neid, kes kuskilt torrentitest muusikat tõmbaks – lihtsam (ja puhtam ja kuivem tunne) on kasutada näiteks Spotify’d (ja maksta selle eest mõned eurod kuus). Samuti on suur osa ajalehtede artikleid kolinud maksumüüri taha (ja endalegi üllatuseks on mul viiest põhilisest meediamajast juba neli igakuiselt pangakontol kajastatud).
Artikkel on mitmes mõttes aktuaalne ka täna. Tasuta tarkvara on areneb ning kasvatab jätkuvalt oma turuosa, samuti on arutelud autoriõiguse seaduse, intellektuaalomandi ja digitaalsete ressursside jagamise üle tänapäeval jätkuvalt asjakohased. Mogleni ähvardus autoriõiguse surma kohta ei ole aga täies mahus realiseerunud, autoriõiguse seadused kohanduvad jätkuvalt uute tehnoloogiate ja ärimudelitega.
PS. Mogleni ennustus, et ka geenid muutuvad tarkvaraks, on teoreetiliselt vist juba juhtunud? [1]
PS. PS. Eelmisest märkusest aru saamiseks tuleb lugeda Mogleni artiklit (mis oli nii pikk ja nii keerulises inglise keeles, et mul kadus vahepeal juba lootus artikli lõpuni jõuda; aga oli ülimalt väärt seda pingutust).
PS. PS. PS. Oh, ei saa jätta veel üht märkust lisamata – 10. nädala teema ja Mogleni artikli valguses vaatan enda eelmise nädala postitusse valitud Kristel Kruustüki ja Villig-vendade heategevuslikku panust hoopis aupaklikuma pilguga.
Viited:
[1] https://www.nih.gov/news-events/nih-research-matters/first-complete-sequence-human-genome