- Too ajaveebiartiklis üks positiivne ja negatiivne näide kasutatavusest veebis (kasutada võib ülalmainitud Jakob Nielseni kasutatavuse komponente, aga ka muid kriteeriume).
Kõigepealt toon siin ära need Nielseni poolt sõnastatud kasutatavuse viis (+1) peamist komponenti:
- õpitavus – kui kiiresti saab kasutaja objekti esmakordsel kasutamisel selgeks peamised funktsioonid?
- tõhusus – kui kiiresti saab kasutaja vajalikud toimingud tehtud, kui objekti kasutamine on selgeks õpitud?
- meeldejäävus – kui kiiresti suudab kasutaja vajalikud oskused meelde tuletada, kui mõnda aega ei ole objekti kasutatud?
- vead (tegelikult veakindlus) – kui palju kasutaja objekti kasutamisel vigu teeb, kui tõsised need on ja kui raske on neid parandada?
- rahulolu – kui meeldiv on kasutuskogemus?
- kasulikkus – kas objekt teeb seda, mida vaja on
POSiTiiVNE – praamid.ee
Saaremaale ja Hiiumaale sõitmiseks laevapiletite müügiga tegelev veebis https://praamid.ee on nii õpitavuse, tõhususe, meeldejäävuse kui ka rahulolu kriteeriumites minu meelest päris kõrgeid punkte vääriv.
Pärast viimast rebranding‘ut oli küll lehe peamine funktsionaalsus (reisi valimine) below the fold, kuid see viga parandati kiiresti, kui õigesti mäletan.
Praegu on esilehel liini ning suuna valik väga mugav ning kõik sammud pileti ostmiseks loogilised, pileti ostuni jõuab tõepoolest väga väheste klikkidega.
Esmakordne kogemus oli lauaarvutist praamiaegade otsimisel, järgmine kord juba eksprompt Muhusse sõites praamisabas mobiilist piletit ostes. Läks väga kiiresti ja probleemitult, olgugi, et praamilt mahajäämise hirmust oli närv sees, käed värisesid ja tähelepanu oli suunatud mitmele objektile korraga.
Kui üldse millegi kallal norida, siis täna blogipostituse jaoks ekraanitõmmiseid tehes tekkis paariks sekundiks hämming selle ‘PANE TÄHELE’ riba tõttu – alguses tundus, nagu tegemist oleks sisulehe sakkidega (umbes nagu see ‘Üks suund’ ja ‘Edasi-tagasi’ on). Kui aga paremale ja vasemale suunatud noolele vajutades muutus ainult bänneri enda sisu, mitte aga kogu sisuleht, siis tuli taipamine, et tegemist on infobanneriga, mitte menüü või sisulehe sakkidega.
Teine märkus on väljumisaegade tabelile eelneva info paigutuse kohta – siin samuti on see peamine (ajatabel) below the fold (märkisin ära musta joonega), kuid arvestades seda, et inimesed ei kipu lugema “peenes kirjas” (või tabeli sabas) olevat infot, siis võib olla selline paigutus olulise info jaoks isegi põhjendatud.
NEGATiiVNE – valitsus.ee
Vabariigi valitsuse kodulehekülg on küll viimase aja jooksul ehk veidi paremaks muutunud, kuid üldisele on minu hinnang senisele saavutusele üsna madal.
https://valitsus.ee/peaminister-ministrid/ministrid/kaitseminister-hanno-pevkur – kas tõesti on selline lehekülgede url-ide koostamine hea mõte?
Sisulisema poole pealt. Sisust ongi kohati päris raske aru saada, plokid/alammenüüd/erinevad sisuosad – mis on millega seotud ja mis järjekorras mida lugeda tuleks – jääb üsnagi arusaamatuks.
Kui oled korra mingi endale olulise info juba üles leidnud, aga bookmark’ida unustad, siis pole kindel, et järgmine kord sama koha uuesti üles leiad.
Mõni link lihtsalt ei tööta (ei ole ka just kesteab mis vana sisu) ja veateatena kuvatakse täiesti jabur ‘Sul puudub õigus antud lehte vaadata’. Arusaadavalt mõnes intranetis vms keskkonnas oleks see veateade kohane, aga valitsuse avalikul veebilehel?
Siin ülaltoodud pildil olev ‘NB!…’ plokk suurel ekraanil hüpleb (vastavalt selle kohal muutuva uudiste banneri sisupiltide suurusele).
Otsing tundub toimivat ainult artiklite, sünduste ja uudiste tekstidest, mitte aga ülejäänud sisulehtedelt (või ongi artiklid hoopis sisulehed?). Otsingukasti all toodud võtmesõnad tunduvad väga veidralt valitud olevat, otsingutulemuste tegelik sorteerimine ei lähe kokku otsingukriteeriumites valituga jne jne
Üldkokkuvõttes üsna segadust tekitav veebilehekülg. Loodetavasti nad valitsuses saavad ise paremini aru sellest, mida nad veebikülastajatele kommunikeerida tahavad (või hoopiski ei taha).