Uuri Eesti infoühiskonna arengukava 2030 ja kirjuta sellele lühike SWOT-analüüs (tugevused, nõrkused, võimalused, ohud).
TUGEVUSED
Eesti riigil on tugevad alustalad, millel saab põhineda hästi toimiv digiriik – ID-kaart, X-tee, e-valimine.
Eesti kodanikel on juba arvestatava ajalooga kogemused ja harjumus suhelda riigiga digitaalseid kanaleid pidi.
VÕiMALUSED
Lihtne on liita asutusi ja ettevõtteid juba toimiva süsteemiga, andmevahetus erinevate osapoolte vahel on turvaline ja struktureeritud – sellega on võimalik vähendada ettevõtete aruandluskohustuse halduskoormust ja infovahetuse kiirust.
Lihtne on ka kodanikke juhatada uute teenuste juurde ning sellega alandada teenuste hinda nii kodaniku kui ka riigi jaoks.
NÕRKUSED
Riigi poolt pakutavate teenuste eest vastutajad vahetuvad liiga kiiresti ning pole avalikkusele nimeliselt teada. Riigi IT-teenused amortiseeruvad kohati kiiremini kui neid uuendada/asendada jõutakse. Rahastus näeb ette sageli vaid uue teenuse loomise kuid selle teenuse ülalpidamine või veelgi enam – pidev kaasajastamine ei ole rahaliselt kaetud.
OHUD
Uusi teenuseid arendatakse ülejala ning jätkusuutlikkus, terviklikkus või optimaalsus ei ole sugugi tingimata olulisimad kriteeriumid, sellega kaasnevad suured kulud teenuste või toodete hooldusel või ümbertegamisel. Riigi vananevad infosüsteemid muutuvad aja jooksul aina ebaturvalisemaks ning haavatavamaks.