- Kirjuta lühianalüüs klassikalise kõrgkoolidiplomi, rakendus-/kutsekõrgkoolidiplomi ja erialase kutsetunnistuse (näiteks MS või Cisco sertifikaadid) rollidest (IT-)tööturul. Millal eelistada üht teisele?
Kõrgkooli bakalaurusediplom näitab kui mitte just enamat, siis vähemalt tahtejõudu ja järjekindlust eesmärgiks seatu kolme (või enama) aastaga lõpuni viia. Samas tuleb kõrgkoolist väga ebaühtlase tasemega lõpetajaid, seega üksi diplom tegelikult inimese võimete ja oskuste kohta väga palju ei ütle. Lisaks on IT-erialadel aastakümnete jooksul ülikoolid väljastanud diplomeid ka võrdlemisi teoreetiliste teadmiste eest, praktilisi oskusi mitte just väga palju pakkudes. Õnneks on vähemalt TalTechi IADB praegune õppekava koostatud selliselt, et lõpetajalt võib eeldada juba täiesti arvestatavat ettevalmistust juuniorina tööleasumiseks – lisaks kahele-kolmele enamlevinud programmeerimiskeelele on tutvust tehtud ka olulisemate töövahendite ja metoodikatega. Peale selle veel üldharivaid aineid ja veidi laiemat silmaringi pakub ülikool rohkem kui rakendus- või kutsekõrgkool. Viimastes pakutav haridus on, nagu nimigi juba ütleb – eeskätt rakenduslikku laadi. Kui ülikoolid valmistavad ette ka akadeemilist järelkasvu, siis kutsekõrgkoolist ülikooli magistriõppesse minek on arvatavasti võrdlemisi haruldane.
Kutsetunnistused, nt MS või Cisco sertifikaadid on aga hoopis omaette rada – sertifikaadi võib saada haridustasemest sõltumata – oluline on vaid konkreetse teema valdamine.
Värbamisel tuleb lähtuda konkreetsele ametikohale seatud eesmärkidest. Kui tegemist on väga kitsa valdkonnaga nagu võrguhaldus, andmebaasihaldus, siis võib olla piisav vaid mõne konkreetse sertifikaadi omamine.
Kui ametikoht eeldab triviaalsemaid oskuseid, nagu seda on tavapäraste veebelehekülgede loomine või lihtsate infosüteemide ehitamine, siis on hea mõte palgata tööle kutseharidusega kandideerijad.
Kui aga tööandja otsib kandidaati, kellel on laialdased teoreetilised teadmised, võib ülikooliharidus olla eelis. Andmeteadus, masinõpe, tehisintellekt, tehisnägemine (computer vision) – ülikooliharidus on eriti kasulik erialadel, mis nõuavad laialdast teoreetilist tausta ja sügavamat arusaama vastavast valdkonnast.